AI eksperdid: tehisintellektile ei saa pimesi loota
Sel nädalal toimunud tehnoloogiakonverents Atea Action 2024 keskendus tehisintellekti ja küberjulgeoleku teemadele. Konverentsil tõsteti esile nii eetilised väljakutsed kui ka seaduste ja regulatsioonide vajadus, mis nõuavad selgemat määratlemist. Samuti toodi välja, et tehisintellekt peab õppima mõistma iga käskluse taga olevat "miksi", mitte lihtsalt täitma ülesandeid ülesannete lahendamise pärast.
Konverentsi peaesineja, tehisintellekti mõjuisik ja mitme AI-teemalise raamatu autor Katie Kingi sõnul toob tehisintellekti kasutamine kaasa olulised ärilised muutused. „AI annab meile justkui supervõime, kui kasutame seda turvaliselt ja eetiliselt nii IT-s, turunduses kui finantsides. Tänu sellele suudame edaspidi oluliselt täpsemalt prognoosida näiteks, kui palju kliente restoranidesse tuleb või kui palju turiste Tallinna külastab. Samuti ei oma mingit tähtsust kasutaja vanus, pigem määrab mõtteviis - kas seda kasutada või mitte. Kas teie ettevõte on valmis nende muudatustega kaasas käima,” küsis King, lisades, et need muutused ei puuduta vaid tehnoloogiat vaid kogu ärimaalima.
Atea tegevjuht Ruslan Štšerbjuk ütles, et ajalugu on näidanud, kuidas uued tehnoloogiad on tööprotsesse pigem täiustanud. “Siiski ei tohiks karta, et AI võtab meie töökohad üle. Juba praegu aitab AI arstidel diagnoose panna, optimeerida energiatarbimist ja analüüsida suuri andmemahte, sealhulgas kaitsetööstuses,” märkis Štšerbjuk.
Nordeconi digitaliseerimise ja innovatsiooni juht Risto Vahenurm andis ülevaate sellest, kuidas AI on muutnud ehitusprotsessid senisest täpsemaks ja efektiivsemaks. “Üha suuremat rolli mängivad AI-tehnoloogiad, mis aitavad võrrelda plaani tegelikkusega. Meie võrdleme 3D projektmudeleid 360-kraadi pildimaterjaliga. See võimaldab meil ehitusplatsilt iganädalaselt saada täpset tagasisidet töö edenemise kohta. Oleme tehisintellekti abil tuvastanud erisused plaanist juba varases etapis, mis vähendab oluliselt projektide võimalikke lisakulutusi,“ märkis Vahenurm.
Konverentsil räägiti ka AI eetilistest aspektidest ja küberjulgeoleku väljakutsetest. Peeter Petržak, IBM-i tehnoloogia- ja innovatsioonidirektor selgitas: „Me peame olema ettevaatlikud, kuidas AI-d kasutame, eriti noorte puhul. Oluline on kohaneda järk-järgult ja õppida tehisintellekti protsesse reguleerima. Ta tõi näitena deepfake-tehnoloogia, mis on viimastel aastatel palju kõneainet pakkunud, lisades, et varsti arendatakse ka meetodeid nende tuvastamiseks.
Cisco juhtivinsener Joe Clarke rõhutas, et tehisintellekti areng ja integreerimine ühiskonda ei toimu üleöö. Ka tema sõnul on oluline AI kasutamisel kriitiline mõtlemine ning iga vastuse või lahendi loomisel ka kvaliteedi kontrollimine. „AI-le ei saa pimesi loota – peame alati veenduma, et mõistame täielikult selle tulemusi ja tagajärgi,“ lisas ta. Clarke rõhutas, et eriti oluline on õpetada noori inimesi, kes alles tulevad ametisse, vastutustundlikult ja õigesti tehisintellekti võimalusi kasutama. Täna on saab iga inimene sellele ligi, kuid oluline on, et kiire areng käiks käsikäes ka eetilise lähenemise, kriitilise mõtlemise ja reguleerimisega.
Atea Action 2024 konverents, kus osales üle 300 inimese, tõi kokku juhtivad eksperdid, visionäärid ja tehnoloogiahuvilised, et arutada tänapäeva tehnoloogiamaailma võtmeküsimusi – tehisintellekti arengut ja üleilmseid muutusi küberjulgeolekus.
Atea on suurim IT-teenuste ja terviklahenduste pakkuja Põhjamaades ja Balti riikides. Atea-l on 88 kontorit 7 riigis ning ettevõttes töötab üle 8000 inimese. Atea Eesti-s töötab rohkem kui 70 inimest ning ettevõtte käive oli 2023. aastal 40 miljonit eurot.